06-07.05 toimus Sloveenias, Mariboris järjekordne euroopa karikasarja etapp! Mariboris olen ma ka eelnevalt mitmeid kordi võistelnud, seega tunnen rada üsna hästi. Viimase 3 aasta jooksul pole seda rada kordagi muudetud, kuid seekord oli ülemine ots rajast uus. Ülemise osa pinnas oli väga pehme, raja keskel oli legendaarne kivi sektor ja alumine osa oli kiire paugutamine metsa vahel. Selle raja tegid huvitavaks ka paljud compression hole’id mis on kätele ja kogu kehale päris rasked ja tähendab, et ka ratas peab seal väga hästi seadistatud olema.
Esimene treeningpäev oli väga mõnus, rada oli kuiv ja kiire ning päike paistis. Iga sõiduga tuli ainult hoogu juurde.
Peale esimest treeningpäeva hakkas vihma sadama ja sadas kuni kvalifikatsioonideni välja. Rada oli väga mudane, ülemises uues sektoris sai ainult jalaga hoogu lükata ja soonest soonde sõita. Meenutas 2020. aastal lume ja vihmaga toimunud Leogangi MM-i ja olud olid igal juhul väga keerulised. Kvalifikatsioonis saavutasin 16. koha ajaga 3:51.927 ja +17.489 sekundit võitjale.
Finaali päeval hakkas rada jälle kuivama ja märjast mudast sai veel rõvedam kleepuv muda. Selleks päevaks oli juba suur väsimus kaelas ning hommikustes trennides oli raske ennast kokku võtta. Mudased sõidud, kus peab soonest soonde sõitma, on minu jaoks niisamagi väga keerulised ja kui sinna juurde veel väsimus lisada, muutub olukord veelgi kehvemaks. Enne finaali oli eesmärk minna kindla peale oma sõitu sõitma ja võtta olukorrast maksimum, kuid see eesmärk jäi kahjuks täitmata.
Esimeses sektoris jäin korraks ühte soonde kinni, mis ei olnud olusid arvesse võttes suur viga. Kiire metsasektori lõpus oleks pidanud hoo maha pidurdama, et kivisektorisse turvaliselt siseneda saaks, kuid pidurdama hakates käis taga piduri link vastu lenksu, mistõttu ma ei saanud pidama ja sõitsin rajalt välja. Koos rattaga jäin veel ka linti kinni ja sõitsin enda piduriketta kõveraks. Kivi sektor oli selleks hetkeks muutunud suureks mudaauguks, sest vihmaga voolas kogu vesi just sealt läbi ning kivid olid mattunud muda alla ja olid üsna halvasti nähtavad.
Peale rajalt väljasõitmist veeresin turvaliselt alla, proovides mitte rohkem viga endale teha kuna pikk hooaeg on alles ees. Lõpetasin 29. kohaga super finaalis, ajaks 4.19.144 ja kaotust võitjale 51.995 sekundit.
Selline see kiiruse peale võistlemine juba kord on, kuid uus võimalus on juba juuni alguses toimuval euroopa karikasarja 3. Etapil Austris, Semmeringis.
Nüüd sõitsin paariks nädalaks tagasi Eestisse, et ratas võistluskorda teha, gümnaasiumi riigieksamid sooritada, puhata ning valmistuda pikaks eesolevaks hooajaks. Juuni algusest sõidan uuesti Euroopasse ja plaan on viibida seal kuni hooaja lõpuni, et saaks võistelda nii palju kui vähegi võimalik!