Hooaja esimene euroopa karikasarja etapp. Rada oli täpselt samasugune nagu eelmine aasta ja endiselt väga kivine. Ilmastikuolud olid terve nädalavahetuse vältel väga keerulised- esialgu sadas vihma, rada oli väga mudane ja libe, siis tuli päike välja, rada hakkas juba kuivama ja siis saime jälle kõvasti vihma. See muutis treeningud päris huvitavaks ja keeruliseks. Trennides ma tundsin ennast väga mugavalt, isegi liiga mugavalt ja sain aru, et hoog oli hea. Horvaatia koondise treenerilt sain peale trenne kommentaari, et ma olen kindlasti üks kiiremaid sõitjaid rajal. See motiveeris päris hästi.
Kvalifikatsiooni sõit, ei tulnud kõige paremini välja, pinge oli päris suur ja tegin päris palju väikseid vigu. Kindlasti oleks saanud paremini ja kiiremini. Tulemuseks 9. koht, +7.09 seki võitjale. 0.629 seki eraldas mind top 5 ja 2.27 seki top 3.
Viimastel treeningutel enne finaali läks enesetunne iga sõiduga aina paremaks ja enesetunne oli super hea. Proovisin veel natukene piire kombata ja korra kukkusin mistõttu tegin jalale haiget, veits lonkasin, aga proovisin mitte välja teha sellest. Viimasel treeningsõidul suutsin veel enda viimase terve velje koos rehviga katki sõita. Üritasin seda kohe kiirelt peale trenni miskitmoodi korda teha, kuid treeningu ja finaali vahel on päris vähe vaba aega ja suutsin oma stardiaja ka sassi ajada mistõttu ma ei jõudnud õigeks ajaks starti ja sain DNS-i. Ma ei tea, kuidas see juhtus, aga selles saan süüdistada ainult iseennast ja olen endas väga pettunud, et selline asi üldse juhtuda sai.
Pean õppima enda vigadest ja loodetavasti ei kordu see KUNAGI enam. Loodan järgmisel korral parema õnne peale!
